Käisin linnas. Oli nüri, sest oli... täiesti keskpärane. Selline... mittemidagiütlev. Otseselt ei midagi väga halba ja samas, arvestades õhtu potentsiaali ka mitte midagi erilist. Nõme. Jõudsin koju, tasku veel tasuta pileteid ja raha täis. Ebaharilik.
Siis mingid ossid tulid L'i ja A-ga ärplema. Imetlusväärne, et tibid end sellisest sopast välja rääkisid. Lasime sealt kiirelt nahhui. Tahaks ju olla tolerantne, et igas inimeses on midagigi head ja siirast... Ent seda molluskit vaadates tundub, et mõni inimene on sündinud kahurilihaks. Või selleks, et ära surra. Mõttetud s_____.
Otsustasin Tallinnasse (linn) mitte minna, tegelikult ei tahtnud isikuga M kohtuda. Pole just eriti loogiline, igatsen teda väga ja tahan näha... Milles justnimelt põhjus ongi. Kardan, et ei suuda käsi teki peal hoida. Hull, kui ta sellega kaasa ei tule, veel hullem, kui tuleb. Et mul poleks õhtu suhtes valesid ootusi.
Moens.
