Haridus on minu jaoks kohutav teema. Sest mul on nii häbi selle pärast. Mitte ainult teiste, ka mu enda ees. Seda on kohutav mõelda. Vahel jälle tuleb ja kraabib. Näiteks praegu, kui kõik ümber lõpetavad - kes keskkooli, kes ülikooli... Selline ahistav paaniline tunne.
Tunnen iga päevaga, kuidas mu pea jääb aina vanemaks ja mälu pole ka enam sama. Ja ma ise jään ka vanemaks. Sisuliselt aastast 2001 olen ma ainult lolli mänginud, kui lõpetamine välja arvata. Nii ma petangi end unelmaga, et ühel päeval lõpetan ma selle asja ära. Ja elan selles unelmas.
Ma tõesti ei tea, mis minust saab. Hariduseta inimene on kui vundamendita maja - kui veab, peab tuult ja vihma, aga ei pruugi. Lapsepõlves arvad ikka, et põhiharidusega võiks olla vaid ehitajad ja torumehed, tegelikult on ka selleks keskharidust vaja.
Ma nii, nii kohutavalt tahaks olla haritud :(
