Eile kukkusin ma emotsionaalselt kokku. Lihtsalt ühel hetkel. Ja siis ma küürutasin madratsil nagu sitane pederast ja töinasin oma perses elu pärast. Kõik mu pooleteise aasta hirmud ja ootused kukkusid perse.
Et sellest vähe polnud, tuli M minuga msn-is rääkima teemal, et.
Kust ta sellise mõtte veel võttis? Wtfwtfwtfwtfwtfwtf??? Ma ei osanud muud teha, kui väriseva lõuaga ta kõhedusttekitavaid väiteid lugeda. Kuidas ta üldse võis nii mõelda? Ta ei tuleks ju ometi sellise asja peale? Kas ta tõesti arvab minust nii sitasti? Tema? Mida vittu?
Ma tean, valus drama queen ja emo olen, aga tol hetkel suht putsis omadega. Ja siis see shitstorm? Ajastus oli perfect.
Täna on hoopis teine tunne. Selline. Täiesti tühi tunne, kuidagi vaba. Ei mingit igatsust ega ootust. Kuidagi vaba on olla.
