Mul on M-ist kahju. Ta tahtis inimesi. Ta tahtis pidu ja seltskonda. Ja lõpuks kella kaheteist paiku Riia maantee ristis seistes veensin ma teda jäärapäiselt linna tagasi minema. Mul on nii sitt tunne.
Ma oleks tahtnud, et kõik oleks ilusti läinud. Et oleks reedel klupsinud, sippinud fäänsilt kokteile ja tantsinud hea mussi saatel. Et oleksime laupäeval hüpanud mingisse suvalisse autosse ja veerenud libedalt kuhugi Eestimaa nurka looduskaunisse kohta jaanituld pidama. See oleks olnud ilus.
Miks ma olen nii safe?
